vlipp      

 

Ventilaatorid 

Kontakt 

 

 

 

 

        

Puhastamata ventilatsioon kujutab probleeme tervisele ja tuleohutusele

Kuna suurema osa oma elust veedame siseruumides, on siseõhu kvaliteedil ning ventilatsioonisüsteemidel märkimisväärne mõju meie tervisele ja heaolule. See omakorda sunnib mõtlema ventilatsioonisüsteemide parandamisele ja hooldamisele.

Inimeste tervist mõjutava siseõhu värskus ja puhtus sõltub ventilatsioonisüsteemi seisukorrast: süsteemi korrektseks toimimiseks tuleb seda regulaarselt kontrollida ja hooldada. See aitab säilitada ruumides õhuvahetuse, eemaldab kõrgendatud niiskuse ning ebameeldivad lõhnad ja aurud.
Ruumide halvad õhutingimused väljenduvad inimestel läbi erinevate tervisehädade, nagu peavalu, väsimus ning silmade ärritus. Uuringutest selgub, et 50% kõikidest haigustest on põhjustanud või võimendanud halb siseõhk, mis võib sisaldada kõikvõimalikke kahjulikke kiude, viiruseid ja baktereid.
„Korralikult väljaehitatud ventilatsioonisüsteemi kanalite sisepind on arvutuste järgi umbes ruumi 10% põrandapinnast. Kui tuua võrdluseks põrandate puhastus, mida tehakse minimaalselt kord nädalas, siis näiteks ventilatsioonitoru, mille eesmärk on viia ruumidest "kasutatud" õhku ning tuua meile ruumidesse elutähtsat värsket õhku, on paljudel juhtudel puhastamata olnud kogu hoone kasutusel oleku aja,“. „Tegelikkuses tekib aga ventilatsioonidesse hulgaliselt mustust ja saasteosakesi ning seepärast ei ole nende puhastamine vähetähtsam kui muu hoone osade puhtus.“
Erinevad siseõhuprobleemid saavad alguse tihti just ventilatsioonikanalite mittepuhastamisest, kuid ka sellest, kui õhufiltreid ei vahetata piisavalt sageli.
„Sel juhul pääseb suur hulk siseõhu saastest ruumidesse ventilatsiooniseadmestiku kaudu. Erilist tähelepanu tuleb pöörata filtrite vahetusele nendes hoonetes, mis asuvad saastatud õhuga piirkonnas, näiteks suure liiklusega tänavate ja teede ääres".
Tähelepanu tasub pöörata ka filtrite kvaliteedile, sest alati pole kõige odavam pakkumine rahuldava kvaliteediga.
Hooldamata ventilatsioon on ohtlik ka tuleohutuse seisukohalt, sest puhastamata ventilatsioonitorustikku kogunenud tolm ja muu tuleohtlik materjal võib süttida ning levida tänu ventilatsioonisüsteemides liikuvale õhuvoolule kiiresti kogu hoone ulatuses. Kusjuures tegemist ei pruugi olla aastate jooksul kogunud saastega, vaid ehituse käigus süsteemi kogunenud tolmu ja saastega.
„Seetõttu on oluline, et süsteem kontrollitakse üle kohe pärast ehitustööde lõppu,“.
Kõige ohtlikum tuleohutuse seisukohast on köögi ventilatsioon, kuhu kuhjuvad toiduõlijäägid ja rasv. Tihti saavad põlengud alguse just köögi väljatõmbekanalitest, mida pole piisavalt puhastatud.

Ventilatsioonide puhastus ja hooldus on seadusega reguleeritud

Ventilatsiooni puhastamine on kohustuslik!!!

https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011039

Tuleohutuse seadus § 27  lõige 1

§ 27. Seadmele ja paigaldisele esitatavad nõuded

(1) Seadme ja paigaldise paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning juhinduda tootja kasutusjuhendist ja õigusaktidest.

Ventilatsioonitorustiku puhtus mõjutab otseselt sisekliimat.

Puhtaks ventilatsioonikanaliks loetakse kanalit mille mustustase on ≤0,4g/m2.

 Eestis kontrollib ventilatsiooni puhastamist ja hooldamist Päästeamet: täita tuleb ehitiste kohta enesekontrolli tuleohutusaruannet ning järgida tuleohutuse seadust.
Puhastustööde teostamisel kasutatakse põhiliste seadmetena harjasmasinaid ja alarõhutekitajaid. Erinevatel objektidel on vajalikud erineva suuruse ja võimsusega alarõhuseadmed ning harjasmasinad. Viimasega harjatakse torustike seintele kogunenud mustus lahti ning samal ajal tekitab alarõhumasin torustikku tõmbetuule, mille abil koguneb mustus läbi filtrite alarõhumasinasse.
Puhastusluukide puudumisel paigaldatakse need torustikule selleks, et saaste eemaldamist oleks võimalik teostada kõikjal torustikus. Avade kaudu on võimalik sisestada torustikku harjasmasin ning samuti paigaldada alarõhumasin. Samuti saab puhastusluukide abil puhastata torustikku ka tulevikus ning kontrollida mustuse astet.
„Kindlasti tasub kliendil ventilatsiooni puhastust tellides küsida töid teostama hakkavalt ettevõttelt nende seadmepargi ja kogemuste kohta ning samuti nõuda pärast ventilatsioonipuhastust akti, kus oleks toodud fotod torustikust, süsteemidest enne ja peale ventilatsiooni puhastust või siis videosalvestus ventilatsioonitorustiku seest. See annab juurde kindlust, et tööd on teostatud korrektselt,“.

Igas ventilatsiooniseadmes asuvad õhufiltrid, mille eesmärk on hoida siseruumide õhk, aga ka ventilatsiooniseade puhas ja tolmuvaba.  Sageli unustatakse õhufiltrite vahetamise ajal ära, milleks neid üldse vaja on. Kvaliteetsete filtrite kasutamine hoiab aga tervist ja säästab raha.

“Keegi ju ei vala auto mootorisse vett, ikka õli. Ostetakse tavaliselt parimate omadustega õli,”. Kontorites aga on tavaks teha filtrivahetus ära ning hooldamine jäetakse unarusse. Või teine versioon – filtreid vahetatakse liialt tihti. Makstakse nii raha kui ka tervisega.

“Vahetuse juures on enim levinud arusaam, et mida tihedamini filtreid vahetada, seda parem,”. Tihedusele peaks ­ eelistama kvaliteeti. “Õhufiltrite vahetamise juures määrab nende eluea filtri pindala, ühe sama raami mõõdu juures võib olla pindala alla ühe ruumeetri, kuid ka kuus-seitse ja enam.”

Tihedam filter kestab kauem. Filtri puhul kehtib lihtne reegel: suurendades filtri pindala 20 protsenti, on eluiga pikem 40 protsenti. Samuti vähendades pindala 20 protsenti, on eluiga vastavalt lühem. Ka on suurem rõhukadu, seega tarbib seade rohkem elektrienergiat.

Kliendid ei pane tihti tähele, kas vahetatav filter vastab seadme tehnilises passis olevatele andmetele, rääkimata sellest, kas õhufiltritel on olemas mõni sertifikaat.

“Tavaline on näiteks, et kottfilter, mis on originaalis 600 mm kotipikkusega, asendatakse 500 mm kotipikkusega filtriga, mis tundub väikse vahena, kuid pindala on juba peaaegu 20 protsenti väiksem. See omakorda tähendab 40 protsenti lühemat eluiga,”.

Tihe vahetus võib kasulik olla. Filtrivahetajad nendivad, et asjal on kaks poolt. “Tihe filtrite vahetus ei tee midagi halba, hoopis vastupidi, see on tervitatav. Rahaline kaotus on suhteline. Filtri vahetusega paraneb ju õhu kvaliteet ja koos sellega ruumide sisekliima ning inimeste mugavus. Filtrite maksumus on suhteliselt väike võrreldes mõne muu kinnisvara hooldustöö maksumusega,”. Ta nentis, et kulud võivad küll tiheda filtrivahetamisega suuremaks minna, ent see-eest on tagatud kontoris tervislik õhk.

Kogemus näitab, et paljuski määrab filtrite vahetuse vajaduse hoone ja ruumide kasutusotstarve, kasutustihedus ja sisekliima kvaliteet. “Väga palju mõjutab ka hoone asukoht (kesklinn, äärelinn), välisõhu saastatus (heitgaasid, tolm jne) ja seadmete eripära,”.

Kontrolli tuleks teostada paar korda aastas. Hea hooldaja ei vea küll oma klienti ninapidi, kuid klient võib alati ise jälgida filtrite täituvust ehk mustuse taset, kontrollida seadme parapeetreid – rõhkude vahesid, tootlikkust – ja kontrollida hoolduse käigus tehtavate tööde kvaliteeti. Perioodiliselt võiks 1–2 korda aastas kontrollida ventilatsioonisüsteemi puhtuse taset.

Kui ventilatsiooniseadme lähedal on õhuvõtt tänavalt, kus keerutab tolm, siis lähevad ka filtrid kiiremini mustaks. “Sellisel puhul tuleb filtreid tihedamini vahetada. Hoolduse edasilükkamine toob kaasa õhu hulga vähenemise. Filtrite vahetus on soovituslik vähemalt kahel korral aastas – enne kütteperioodi ja pärast seda,”.

Kuidas aga aru saada, et filter ei pea enam vastu? “Pikalt vahetamata filtrid deformeeruvad ja sünteetika rebeneb ning selle tulemusena satuvad filtrisse kogunenud bakterid ja tolm ventilatsiooniseadmesse ning ruumidesse,”. Õhufiltri eluiga aga sõltub teda läbivast õhuhulgast ja visuaalsel vaatlusel on keeruline filtri kasuteguri jääki hinnata. “Pigem tuleb õhufiltrite vahetust planeerida hooldusvälba põhimõttel kaks korda aastas, kuna saastunud filtriga kaasneb ka elekrienergia kulu,”.

Suurim viga on filtrite mittevahetamine – sellega ohustatakse oluliselt õhukvaliteeti ning seadmete korrektset toimimist. Lisaks ohustatakse oluliselt hoones viibivate inimeste tervist, suureneb oluliselt ventilatsioonitorustiku mustuse tase.
Liiga harv filtrite vahetamine kokkuhoiu eesmärgil ei ole kasulik. Saavutatud säästust võib kujuneda tulevikus mitu korda suurem kulu.
Kindlasti jälgida, et kasutatakse ka õiget filtrit (filterklassid EU3 kuni EU9 jne).

1. Ei hooldata seadmeid õigeaegselt – peab jälgima seadmete parameetreid, rõhkudevahet, tootlikkust, temperatuuri jne, seadmete tootjate  soovitusi, hoone asukohta ja kasutustihedust.
2. Ei vahetata filtreid õigeaegselt. Filtreid peab vahetama 1–2 korda aastas või tihedamini.
3. Ei jälgita ventilatsioonitorustiku ja plafoonide seespidist puhtuse taset.  Regulaarne torustiku seespidine puhastamine aitab tagada õhukvaliteedi taset.
4. Muudetakse süsteemi häälestust ja plafoonide asendit. Tasakaalus süsteem tagab ühtlase ja nõuetekohase õhuvahetuse ja parema sisekliima.
5. Kasutatakse odavaid  ebakvaliteetseid ja sageli ka valesid õhufiltreid, mille tööefektiivsus on madal ja eluiga lühike.

 

Allikas: Äripäev